Ülitragi töötaja!

Ma nüüd räägin teile jälle ühe toreda juhtumise Viljandis. Käisin sõbranna ja tema lastega kiigupargis ja pärast otsustasime teel koju ka veel Rimist läbi hüpata. Läksime ilusti sisse, otsisime vajalikke asju ja lastele keerasime selja vaid paariks sekundiks kui juba sai draama alata. Üks lastest oli kusagilt kätte saanud mingi Rimi Cola pudeli ja kui sõbranna seda nägi, siis võttis selle talt käest ja suskas suvalisse riiulisse tagasi, kuna me ausalt ei teadnud kust riiulist see pärineb. Toimunut nägi aga pealt härra ülikohusetundlik Securitase töötaja. Kes tõttas selle riiuli juurde, et cola tagasi õigesse kohta panna. Aga ülla ülla.. cola pudel oli avatud ja sealt oli joodud, kui härra seda nägi lendas ta meile ruttu peale ja hakkas seal meid süüdistama, et nii ei tehta, ja et peate selle joodud pudeli ära ostma. Me siis alguses seletasime, et ei tea kuidas see lahti sai, sest me võtsime selle ainult poisi käest ära ja suskasime selle riiulisse. Ja, et vaevalt meil see 2 aastane poiss suutis ise selle pudeli lahti keerata. AGA ta ei uskund meid. Ja seal ta siis raius muudkui, et meie oleme süüdi ja, et poiss tegi ja keeras ja jõi ja meie ei taha maksta jnejnejnejne.. kui mu sõbranna oli juba nõus rahakoti välja otsima ja selle näkase rimi cola eest tasuma siis minul sai hing ikka väga täis. hakkasin tüli kiskuma.., et mis nali see nüüd olgu. ja et ma olen alles siis nõus maksma selle pudeli eest, kui on 100% tõestatud, et meie väike vänka seda ka tegi. Aga ei, tema raius edasi ja mina sama moodi, lõpuks siis kutsus kõrgema ülemuse asja uurima. Ja mis meil teha oli.. passisime poes edasi. aga lastel hakkab ju igav ja nad ei kannata olla kaua ühes kohas. Katsu sa siis korraga kahte asja teha, tõestada , et oleme süütud ja lapsi paigal hoida. Võtsin talle siis näiteks ühe kinnise pudeli, ulatasin poisile, ja ütlesin valvurile, et no ausalt ka ostan selle pudeli ära kui ta nüüd selle lahti keerab. Laps aga vaatas mind lolli näoga, et mismõttes ma talle kinnise pudeli annan, sealt ei saa juua ju ja kihutas ema juurde, et too selle lahti teeks. Ja ta tohman ikka ei uskunud veel. Lõpuks jõudis siis ülemus kohale. See oli selline muhe mees, kes otsis kõigepealt cola õige riiuli üles, mis oli pm alt 4s riiul. Lisaks sellele, et me laps üks paras jõujumbu on, on ta veel ka lennuvõimeline 4ndale riiulile. Ülemus ütles kohe, et ilmselt ei saa meie süüdi olla. AGa vaatas igaks juhuks veel kaamer pildi ka üle. MIs näitas, et laps sai pudeli kätte kuskilt alt riiulit ja keegi meist seda pudelit ei avanud. See oli juba enne avatud kui meie sinna jõudsime. Saime siis mingid hädised vabandused ka kogu selle lolli tsirkuse eest. Pärast veel mainisin valvurile, et meie nii näkast kraami küll kunagi ei jooks. me joome ikka õiget Coca Colat. Aga jah, nii on siis lood siinpool sood. Ma saan küll aru, et oled ülitragi töötaja ja puha. Aga palun võta oma tööd mõistusega. Ja mõtle vähe enne kui süüdistama hakkad. Sest kui suur on tõenäosus, et äsja 2 aastaseks saanud laps on võimeline 4ndalt riiulit kätte saama pudeli ja siis veel võimeline selle ise ka lahti keerama. Peaaegu nullilähedane, kui ta just mingi "Superbeebi" pole!
Siinkohal veel aplaus siis härra Turvamehele, et tegi oma tööd lausa "suurepäraselt"!

Veidrike Printsess!!

Sain hiljuti kokku ühe kunagise sõbrannaga. Kes nüüd tegutseb rohkem välismaal ja eesti pinnal kohtab teda harva. Ta rääkisi kuidas ta on oma elu välismaal elanud ja kuidas ta sealsete kunstnike seltskonnas end hästi tunneb. Kui olete kunagi lugenud raamatut "Veidrike printsess" siis täpselt sellist elu see neiu seal ka elas. Pool pead pilves ja üks jalg maa peal. Ma lihtsalt ei suutud ära imestada. Kõige rohkem mind hämmastas aga see, kuidas ta arvas, et selline elu üldse normaalne on. Ja, et kuidas eesti inimesed on üldse liiga kritiseerivad ja ei võta elu vabalt. Et me peaks elu elama hoopis rõõmsamalt kui seni. Aga ütleme nüüd ausalt, ma olen enne hea meelega brutaalselt aus ja kriitiline kui vaimselt ebastabiilne!! Kuigi nii brutaalne ausus ja vaimne ebastabiilsus võivad tänapäeval maksma minna juba inimelu! Seega oleme me isegi üllatavalt sarnased! :D

Laulupeo lainel

Mul algast 1. juulist ametlikult puhkus. Ja samal päeval põrutasin kohe rongiga Tallinnasse kah. Tantsu -ja Laulupeole. Võrratu kogemus oli see aasta. SUper lihtsalt. EI suuda koore, tantsijaid, dirigente, korraldajaid ja juhendajaid ära kiita ega tänada, et niivõrt ilusa asja kokku on pannud. Ka rahvas kes kohale tuli, suured tänud teile, tänu teile oli tunda kogu rahva jõudu ja ühtsust. Kõige emotsionaalsemaks looks võib kindlasti pidada Siiri Sisaski "Mis maa see on ". Kui see lugu kordusesitusele tuli ja Siiri ka ise laulma hakkas, see oli üheaegselt nii võimas kui ka harras hetk. Arvan, et publikus ei olnud hingelistki keda see külmaks oleks jätnud. Ma olen ülimalt rahul ja peost saadud imeline tunne on ikka südames. Loodame, et sellest piisab kuni järgmise laulu-tantsupeoni. :D

AITÄH TEILE EESTLASED! AU ON OLLA SELLE RIIGI KODANIK!