Olen nüüdseks Iirimaal olnud juba terve nädala. Uskumatu. Kõige kohutavam selle reisi juures seni on olnud ryanairiga Dublinisse lendamine. See oli lihtsalt õudne. Õhkutõus polnud selle kõva maandumise kõrval veel midagi. Hea et mul maandumisel hambad suhu jäid sest see lennuk mitte ei liuelnud maapinna poole vaid lausa prantsatas suure hooga vastu maapinda. Igatahes. Nii kui lennukilt maha sain algas võidujooks tolli poole. Ma pole tükk aega näinud inimesi sellise kiiruga kuhugi tõttamas. Eestis näeb sellist asja siis kui näiteks jagatakuse kuskil midagi tasuta ja kõik üritavad sellest osa saada. Ega ma siis kah neist maha jääda tahtnud. Võtsin samamoodi hoo sisse ja pool jooksuga tõttasin tolli poole. Passikontrollis olev onuke üritas isegi mu nime hääldada. Aga noh suht mõtetu üritus oli. See ei kõlanud isegi mitte sarnaselt mu nimele :D Aga olgu anname andeks :D
Sain siis väravatest läbi ja tõttasin siis otsima inimesi kes mulle vastu olid tulnud. Lapsed olid mulle ise nimesildi meisterdanud. Nii vahva. Sain siis vaevalt tere öelda kui juba lendasid pereisa poolt musid mõlemale põsele. Ma korraks ehmatasin ja siis jagasin aru, et ojaaa neil ju need asjad niimoodi siin käivadki. Mulle kohati veidi võõras aga huvitav kogemus.
Pere kuhu siis aupairima tulin on suht äge. Siin on pereema Claire ja pereisa Niall. Lapsed on siis kaksikud tüdrukud, kes ei näe üldsegi väga kaksikute moodi välja. Nende nimed on Freya ja Siun. ( viimast hääldatakse siis Shuun).
Kui siis nö koju jõudsin. Oli mulle suht üllatav näha, et kõik majad täiesti ühe pulga järgi ehitatud on. Aga noh samas on hea. Sa tead alati kus kohas wc asub :D
Sõime siis kõik kenasti õhtust ja heitsime magama. Mulle anti luba hommikul kaua magada, et reisiväsimust ja ajavahet veidi leevendada.
Magasin suhteliselt hästi. voodi on mõnus ja täpselt õige minu selja jaoks. Ise ka ei usu,et niimoodi joppas madratsiga . Kartsin vahepeal, et äkki pean maas magama hakkama, kuna mu selg on suhteliselt madratsitundlik. Pakkisin hommikul viimased asjad lahti ja nautisin rahu ja vaikust kuni lõunani. Siis tuli Niall lastega koju. Niallil on hetkel suht puhkus ja ta veedab kodus aega lastega. Tüüp töötas kunagi kuskil mitme tärni restoranis kokana. JA tõepoolest on ta mind seni oma toidutegemisoskustega väga tihti üllatanud. Härra teab, mis teeb. Päev veeres suht ruttu õhtusse. Tutvusin majapidamisega ja ümbrusega. Õhtusöögi ajal sain juba perelt komplimendi oma iiriliku huumorimeele ja üpris hea inglisekeele oskuse kohta. Iirlased armastavad ka sarkasmi. So i have found my home here! Ainus mis mulle esimesel õhtul kohe hirmu tekitas oli kraanivesi. See reaalselt maitses ja lõhnas nagu basseinivesi. Kloori täis. Kohutav. Ma siin vaikselt tarbin koguaeg mullivett, et mitte seda kraanivett juua.
Reede lõunaks pidin lastele ise miskit kerget valmistama. Kuna siin iirimaal on lõunaks suht miski võiku ja õhtuks on alles kobedam soe söök. Esimesed päevad oli küll suht raske harjuda sellega. Mul oli koguaeg kõht tühi ja ootasin õhtusööki. Aga nüüd olen juba suht harjunud sellega. Alguse asi noh. AGa igatahes, see kuhu ma oma jutuga jõuda tahtsin oli hoopis midagi muud. Tegin siis lastele tortillawrappe. Enda meelest sain jumala hästi hakkama aga lapsed väga ei tahtnud. Õhtul siis mainisin vanematele, et kuulge te lapsed on vist nälga suremas juba. Lapsed siis panid kohe, et nad ei söönud neid, sest need olid soolased. Saate te nüüd aru siis. SOOOLASED, ei olnud nagu üldse. Riputasin soola ainult tomatitükikeste peale veidi. Claire siis mainis, et ups jah, ma unustasin mainida, et me siin soola ei tarbi kuna see on suht valge surm nende jaoks. Ma pidin ahastusse surema. Et mismõttes soola ei tarbi. Aga kui tagasi mõelda, siis nende toidud olid pigem vürtsikad kui soolase siin. Imelik et ma ise pilti kokku ei pannud. Siin igatahes käib vürts igalepoole ja sool prügikasti :D Noh peaaegu oleks nad siin kõik soolaga ära mürgitanud.
Põhimõtteliselt oligi esimesed 4 päeva siin suht tutvumiseks ja sisseelamiseks. Nädalavahetusel leidsin endale inimese kes mulle Dublinit tutvustas. Ta võttis mind maja eest autopeale ja viis linna. Näitas ägedaid kohti nagu nt Trinity College ( ma ei mäleta enam kas seda niimoodi kirjutati, aga noh suva) St Stevens's Green, mis on suht elukas park kesklinnas. Ja muidugi oivalise shoppamiskohad said ka ülevaadatud. Ja imekombel astudes suvalisse poodi nägime müügil ka kirsi cocacolat. Ma arvasin et see on juba ammu müügilt ärakorjatud. Astusime läbi ka ühest pubist. OLi vist miski vana iiri pubi. Tegime seal ühed õlled. Ma siis valisin endale Canadiani. Naljaks küll, et ise oled iirimaal ja võtad õlle nimega Canadian. Igatahes see maitses päris hästi inimesele, kes alles hiljuti õllejoomisega algust tegi. Ja peale selle. Ma pole siin maal veel ühtegi päeva ilma alkoholita olnud. Vein ja õlle on nagu osa normaalsest õhtusöögist. Isegi saksalased ei tarbi nii palju alksi kui iirlased :D Nad ikka naudivad elu siin täiel rinnal. Keegi pole küll kunagi purjus siin seltskonnas olnud veel aga mõnusalt tipsis küll.
Külastasin ka Claire vanemaid. Nad elavad Malaheides. See on suht kohe väga lähedal. Rongiga miski 5 minutit. Neil on suur aed ja ehitavad enale miskit uut ojakest ja basseinikest kuhu saaks taimi panna. Iirlased tunduvad väga oma aias kinni olevat. Nad tahavad igasugu asju selle kaunistamiseks. Igasugu erilisi taimi, grille, basseine. Et ikka naabrist ägedam oleks. Ma siis mainisin neile kah, et kui neil peaks olema miski taim millest nad lahti tahavad saada, et siis saadku minu hoolde. Ma olen osav taimetapja. Teen tasuta töö ära :D Niall siin ähvarda mulle miski taime kinkida, mille eest ma pean aasta otsa hoolitsema. Ma siin ähvardan vastu, et ärgu parem hakaku. See on raharaiskamine. Ta sureb suht esimesel nädalal. Sest ma unustan ta peale teist päeva juba kuskile. Ja ilmselt avastan paar kuud hiljem miski korjuse oma aknalaualt haisemas. Ma siin suht loodan, et ta oma ähvardusi teoks ei tee ja ükspäev mulle miskit lillepotti ukse taha ei jäta.
Eile käisime perega naabri juures grillimas. Me oleme vist iga õhtu midagi siin grillinud. Nad siin naudivad nimelt oma esimest normaalset suve üle 10 aasta. Igatahes jah grillid huugavad siin igal pool. Ja peale selle huugavad ka igasugused alarmid siin. Iirlased armastavad oma maju vargaalarmidega kindlustada ja iga jumala päev kuuled vähemalt 10 valealarmi. Täiesti kohutav. Ja need võivad siin tundide viisi jutti üürata.Isegi öösel. Õnneks ma olen suht hea unega öösiti. ja ei lase end väga sellest segada.
Eile sain tuttavaks ka ühe rootsi aupairiga. Selline nooruke teine ja suht tagasihoidlik. Aga vähemalt on tore kellegagi playdate'i planeerida. Siin saavad aupairid neljapäeviti ühes pubis kokku. Ma üritan ka täna sellele kohtumisele jõuda. Loodetavasti saab see tore olema. Kuna eelmine neljapäev ma isegi ei teadnud veel kus see pubi asub, siis nüüd olen jõudnud sellest isegi mööda kõndida.
Ahjaa üks asi veel. Iirlased on ülisõbralikud ja üliviisakad. Pidin peaaegu krambid saama kui mind koheldi poemüüja poolt kui inimest. Ostsin endale elektroonikapoest adapteri kuna siin on ju miskid kolmeaugulised jublakad seinas. Läksin siis maksma ja tuli välja, et müüjal polnud piisavalt raha tagasi anda. Ja vot siis hakkas tsirkus. Kõik vabandasid mu ees, isegi kõrvalolev kassapidaja ja turvamees. Et sorry, sorry, sorry.. ma olin suht üllatunud. Kuna eestis oleks ma ilmselt vastu päid ja jalgu saanud selle eest, et mul liiga suur raha kaasas on.Ma siis neile seletasin ka, et Take it easy. , kõik on korras, mul aega on oodata küll kuni ta seal raha vahetab. Hakkasime siis müüjaga juttu ajama, ja seletasin talle, et kuidas asjad meie riigis käivad. Ta naeris südamest mu meeleoluka kirjelduse peale :D Pärast tuli välja, et tal ka miski sõbranna elab Eestis. Andsin siis talle soojad soovitused, et Eestit külastades tuleb liigne sõbralikkus ja viisakus unustada ja tuleb võimalikult tige nägu ette teha, et halli massi sulanduda ja et taksojuhid talle tünga ei teeks :D
Aga olgu. hetkel lõpetan. Igatahes asju millest rääkida on küll ja küll aga lihtsalt aega pole nii palju et neid kõike kirja panna. Olge te siis tublid seal eestimaal ja hoidke kõva! :D
