Jeerum, üle pika aja tuli meelde, et mul on ka blogi mida pidada. Seekord siis kirjutan paarist kirkamast sündmusest. Nii heast kui halvast. Alustame siis headest uudistest ja jätame halvemad lõpu poole.
Hea uudis nr 1 - Juba neljapäeva õhtul võtan Dublinist lennuki ja liuglen kodu poole. Koju jõuan muidugi alles reede varahommikul. Kuna meil siit otselendu ei tule, siis pean taas läbi Riia kulgema. Ja õnneks on mul toredaid sõpru kes mind sealt öösel veel koju toimetavad. Juhhei!
Aga see kuidas ma need piletid üldse endale ostetud sain vot see on nüüd üks paras tsirkus. Ostsin piletid paar nädalat ette. Kuigi oleksin võinud saada need juba pea 2 kuud ette ostetud. AGa minu armas pere unustas mulle mainida, et nad on koolivaheajal puhkusel ja mind siis tarvis ei lähe. Puhtjuhuslikult sain sellest teada kõigest kolm nädalat tagasi. Kuigi nad olla plaane juba veebruaris teinud. Igatahes, hea et neist plaanidest üldse kuulsin. Uurisin siis kohe piletihindu, et koju tulla. AGa need olid hirmkallid. Mõtlesin siis, et lähen sõbrantsile saksamaale külla neil päevil, sest hinnad sinna olid tunduvalt odavamad. Käisin siis perekonnaga kuupäevad uuesti üle, et kas neile sobib. Ja siis, pereema avastas, et oli mulle valed kuupäevad öelnud. Vaatasin siis uuesti hindu ja piletid olid odavamad ja otsustasingi koju tulla. Sain endale head sõbrad ka järgi riia lennujaama sebitud ja puha. Ja siis mainisin perele uuesti, et olen otsustanud koju minna ja nendel kuupäevadel mis nad mulle ütlesid. Siis aga pereisa avastas, et nad olid taaskord kuupäevadega mööda pannud. Ja härra sattus paanikasse, et mis nüüd saab. Aga õnneks on meil tore naabrinaine, kes oli nõus need paar päeva appi tulema. Aga jah. Tsirkus mis tsirkus. :D Igatahes nüüd on kõik korras ja saan koju väikesele puhkusele.
Hea uudis nr 2 -  avastasin, et mul saavad esmased juhiload juulis läbi ja on tarvis ära teha libeda - ja pimedasõit. Kirjutasin siis oma autokoolile südantlõhestava kirja kuidas ma olen Iirimaa saarel lõksus ja, et ma ei pääse koju nii tihti. Et äkki on võimalik kuskile koolitustele mahutada, et saaksin oma päris load kätte lõpuks. Kiri oli üpris pikk ja hale. Ja lõpuks sain ka vastuse, et nad saavad mind kuskile vahele pressida. Juhhei.
Veider uudis nr 3 -  Mu pereema sai endale võimaluse töötada 9 kuud Manchesteris. Nad kolivad sinna ilmselt Juulis. Ja nad pakkusid mulle ka võimalust kaasa minna. Ja ma olen nüüd suht segaduses, kuna olin juba miskid väiksed plaanid pidanud, mida edasi teha. Ja nüüd on kõik sassis. Algne plaan oli siin perega suvi koos veeta ja siis sügiseks endale miski töö sebida kuni jõuludeni ja siis uuest aastast võib olla koju tagasi pöörduda. Aga nüüd, kui tahan iirimaale jääda, siis peaksin kohe tööd otsima hakkama. Või siis kui lähen inglismaale siis pean ikka aupairi staatuses edasi olema. Igatahes juhe on igatepidi kinni kiilunud ja pere ootab mu käest vastust juba see nädal. Ma kohe üldse ei taha asju nii kiiresti otsustada.
Veider uudis nr 4 -  St Patricu päev Dublinis oli minu jaoks suht pettumus. Ootasin suurt paraadi ja pidustust. Polnud see nüüd miski nii suur püha. Oli rohkem alaealiste oksendamispüha. Tänav oli ülejoonud noori täis, kes oksendasid ja kokku kukkusid. Ja oli ka hunnik narkootikumi üledoosis maasalamavaid noorukeid. Täiesti kohutav vaatepilt. Kõik toidukohtade wc-d olid oksendavaid lapsi täis. Ma lihtsalt ei või. Nii kole oli.
Halb uudis nr 5 -  Elan kohas nimega Donabate, mis on suht väike koht. Minu jaoks võrdeline väikelinnaga aga iirlaste jaoks on see küla. Igatahes, jalutasime tüdrukutega õhtul pubist koju. Meile haakisid sappa kaks pilves nolki. Hakkasid meilt kella küsima ja raha rongi jaoks. No mida iganes neile pähe tuli tarvis küsida. Nad ei jätnud meid rahule. Lõpuks üks sõbrants helistas oma pereisale, et too meile appi tuleks. Ja sel ajal kui ta helistas, krabas üks poistest mu sõbrantsi käekoti ja pani liduma sellega. Me siis jooksime kõik neile järgi. Aga nad saatanad olid kiiremad. Said plagama ja panid kuskilt üle aia. Helistasime kohe ka politseisse ja rääkisime oma loo. Lubasid 5 minutiga kohal olla. Kohale jõudis ka appikutsutud pereisa, kes mu sõbrantsi lohutama hakkas ja meid koju viia tahtis. Me jalutasime vaikselt kodu poole, kui kuulsime poisse aia taga lammutamas. Pereisa pani siis hooga üle aia ja sai ühe jõmmi kätte. Saime kätte ka käekoti. Aga teine jõmm pani rahakotiga minekut. Lõpuks jõudis kohale ka politsei. Tüüpiline. Ikka siis kui kõik juba möödas on. Järgmine päev läks mu sõbrants sündmuskohale tagasi, lootes, et poisid viskasid rahakoti ka sinna lähedale kuskile. Selle asemel leidis ta sealt mõlema poisi mobiiltelefonid. Niiet haledad röövlid olid need. Sõbrantsi rahakotis oli tol hetkel 15 eurot ja dokumendid. Aga meie saime nende mobiilid ja kogu info nende kohta. Haledad vargad. Haledad.
Aga olgu. Mina hakkan homme asju pakkima. Et saaks neljapäevaks kõik ilusti kokku ja koju! :D
Ootan kõiki külla, kes mind näha tahavad.
Kallid, musid paid. Ja ehk juba see nädalavahetus näeme! :D

Heihoo.
See nädalavahetus trippisin ringi. Käisin oma iirimaa sõpradega, kellest üksi päris iirlane pole,,  Galways, Connemaras, Kylemore Abbeys ja veel mõnes sealkandis asuvas kohas, mille nimesid ma kahjuks meenutada ei suuda enam.
Trip oli tore, ilus, põnev, meeldejääv...( ja kes arvas, et sellele kiidulaulule järgneb sõna "aga", siis sellel oli õigus) AGA, bussifirmades pole organiseerimisvõimest haisugi. Bussid tulevad ja lähevad siis, kui jumal juhatab. Piletid ühele bussile on üleregistreeritud. Inimesed ostavad netist pileti teadmata, kas nad saavad bussile või ei. Ja kui juhtub et ei saa, siis tellitakse lisabuss, mida peab pool tundi ootama. AGa mis saab siis, kui mul on aja peale minek???? NO COMPRENDE!

Igatahes. Esimene päev läksime kell 9.15 bussiga Dublinist Galwaysse. VÕi noh.. pidime väljuma sel kellaajal. Tegelik kellaaeg oli 20 minutit hiljem. No polnud lugu. Sest reis mille me tellisime Galwayst, oli sama bussifirma oma. Ja nad olid teadlikut me hilinemisest. Saime siis Galwaysse 2,5 tundi hiljem. Tulime bussist maha, et järgmise bussiga Cliffs of Moherid vaatama minna. HAha , saime siis või.. ei saanud. Tuli välja, et inimesi oli rohkem kui bussis kohti. Ja kuna 5 kohta oli puudu, ja meie seltskont oli viiene seltskond, siis meid eemaldati ja kästi järgmist bussi oodata, mis tuleb tunni aja pärast. Olgu, me ei teinud numbrit.Läksime linnapeale ja võtsime kohvi ja naasime tunni pärast. Pidi siis see tuur väljuma kell 13.00. Ei, väljus hoopis 15 minutit hiljem. Olgu taas, ei teinud numbrit, kuna bussijuht oli tore ja rääkis meile vaatamisväärsustest ja kohalikust ajaloost ja lahutas me meelt päris hoolega. Tuju oli super. Käisime Moheritel ära ja tegime ka paar vahepeatus. Mina muidugi pildistasin oma HD efektiga telefoniga. Aga noh, pole lugu, mälupildid on eredamad :D
Esimene päev lõppes edukalt. Bussijuht viskas meid isegi hosteli ukse ette, et me ei peaks orienteeruma seal hakkama. Käisime veel õhtul linna peal jalutamas. Leidsime kujud kirjanikest Oscar Wilde ja Eduard Wilde. Ja asutsime läbi paarist pubist, et kuulata live muusikat ja juua paar õllet! :D
Ja see Hostel, oli... noh.. kummaline.. Aga omamoodi tore. Meie toas olid toredad saksa neiud, kes mööda iirimaad ringi reisisid. Saime nendega kohe jutule. Ja nad olid viisakad, magasid öösel ilmselt paremini kui meie. Sest teistest tubadest tuli lärmi ja kuulsime ka ühe noormehe hädakisa, kui teda hosteli sisse ei lastud, et oma äsjaleitud suuuuure armastusega öö veeta. Igatahes, magada me ei saanud. Hommikul oli tore üllatus see, et meile pakuti ka hommikusööki ja kohvi (hinna sees nö). Me ei olnud sellest isegi teadlikud, kuna info selle kohta puudus. Kõhud täis ja meel hea. Ootasime oma bussi, mis pidi meid 9.45 peale korjama. Aga oh imet. Seekord otsustas buss varem tulla ja läks kibe kiireks pakkimiseks. Aga saime siiski õnnelikult koos oma kottidega peale.
Kui olime bussijaama jõudnud.. hakkas tsirkus taas pihta. Ei teatud, palju inimesi ja palju kohti puudu või üle on. Siis tõsteti meid ühest bussist teise ja solgutati edasi tagasi kuni lõpuks olime ajast taas maas. Kuna me olime suht magamata ja väsinud, siis saime ka üsna ruttu kurjaks. Mille peale bussijuht ainult naeratades mainis CHillax!  Eiiii.. olgu. vahet pole.. vähemalt bussireis ise oli taas meeldiv, kuigi ilm seda polnud. Sadas päris korralikult. Kui jõudsime Kylemore Abbysse siis maksime 8 euri lossikülastamise eest. Jaaa.. vot ainus mida me ei näinud oli loss. Võtsime bussi, et näga lossiaeda. Ja meile öeldi, et buss tuleb iga 10 - 15 minuti tagant, et teid lossi juurde tagasi viia. Veetsime siis 15 minutit lossiaias. Ja tulime tagasi bussiootele.. Ootasime pool tundi ja bussi ei tulnud. Kui lõpuks buss tuli.. polnud meil enam aega, et lossi seestpoolt näha. Pidime jooksma hoopis oma bussile tagasi. Niiet jah.. Oli tore .. loss oli eriti ilus. Hea meel oli seda 8 euri eest näha..... NOOOOT.
Kui oma bussile tagasi jõudsime, siis bussijuht muigas ainult. Kuna enne tegime meie draamat, et miks me koguaeg hilineme, siis seekord hilinesime meie. Aga ausalt.. ei olnud taas meie süü. Kylemore abby bussijuhtide süüü hoopiski.. neil on 15. minutist hoopis teine ajaline arusaam.
Kui lõpuks Galwaysse tagasi saim, siis pidime ootama 2 tundi oma bussi, et Dublinisse tagasi saada. Me lootsime jõuda õigel ajal, aga no kus sa sellega. Buss jõudis taas 15 minutit hiljem ja me polnud isegi bussist veel maha saanud, kui nägime kuidas meie rong minema sõitis. Pidime 2 tundi uut rongi ootama, et Donabate tagasi saada. NIiet jah. Reis oli tore AGA iirlased ei tea ajast ja täpsusest midagi. Ahjaa ja selle bussiga oli ka vee üks tore juhus. Me eeldasime, et see peatub bussijaamas, nagu kord ja kohus. Aga ei, sõitsime sellest mööda ja siis itaalia poiss Fabio tegi nalja, et ilmselt sõidame lennujaama. Saatsime ta siis ruttu küsima, et kus järgmine peatus on. Ja kui Fabio lõpuks tagasi tuli, siis teatas rahumeeli, et tal oli õigus, järgmine peatus on lennujaam. Me siis kõik sattusime kohe paanikasse, et kuidas sa nii rahulik oled. MIne ütle ruttu, et me tahame maha saada. Ta siis nagu vana rahu ise jalutas sinna ja küsis uut peatust. Mille me ka lõpuks saime. Jeerum, oleks ma küsima läinud ja kuulnud vastuseks sõna lennujaam. Ma oleks kohe röökima pistnud, et pidagu ta see buss kohe kinni, ma tahan maha saada. Aga Fabio oli nagu vana rahu ise ja vist oleks isegi lennujaama välja sõitnud, ilma sellest suuremat numbrit tegemata.
 Kui lõpuks maha saime siis otsisime endale pubi kus aega surnuks lüüa. Tegime pool unistena ühed õlled ja rääkisime juttu ja meenutasime seikasid ja kirusime iirlaste ajast lugupidamatust.
Kõik kokkuvõttes oli tore. Ainult iirlastele tuleks paremad kellad osta.

Lisan siia ka mõned pildid, kuna ka teised reisiosalised tahtsid pilte saada. Kõik need "megakaunid" pildid on tehtud mu HD telefon fotokaga, niiet jah. Parem see kui üldse mitte midagi.

Olge siis tublid ja ilusad. Tervitan teid kõiki!

Ühel kooliõpetajal oli sünnipäev!

Valmistun talveks!

Reeglid on rikkumiseks!

Siin maal ei nimetata neid raamatud armastuseromaanideks vaid naiste väljamõeldisteks (ehk ulmekaks)

awwwwww

Auhinna võitnud restorani burks ja friikad!

                                            

Nostalgia! :D

Ei ole üldse tuuline juu!

                                               

Relts, su kasukas on seinale ununenud!

                                                  

Witch watch