Jeerum, üle pika aja tuli meelde, et mul on ka blogi mida pidada. Seekord siis kirjutan paarist kirkamast sündmusest. Nii heast kui halvast. Alustame siis headest uudistest ja jätame halvemad lõpu poole.
Hea uudis nr 1 - Juba neljapäeva õhtul võtan Dublinist lennuki ja liuglen kodu poole. Koju jõuan muidugi alles reede varahommikul. Kuna meil siit otselendu ei tule, siis pean taas läbi Riia kulgema. Ja õnneks on mul toredaid sõpru kes mind sealt öösel veel koju toimetavad. Juhhei!
Aga see kuidas ma need piletid üldse endale ostetud sain vot see on nüüd üks paras tsirkus. Ostsin piletid paar nädalat ette. Kuigi oleksin võinud saada need juba pea 2 kuud ette ostetud. AGa minu armas pere unustas mulle mainida, et nad on koolivaheajal puhkusel ja mind siis tarvis ei lähe. Puhtjuhuslikult sain sellest teada kõigest kolm nädalat tagasi. Kuigi nad olla plaane juba veebruaris teinud. Igatahes, hea et neist plaanidest üldse kuulsin. Uurisin siis kohe piletihindu, et koju tulla. AGa need olid hirmkallid. Mõtlesin siis, et lähen sõbrantsile saksamaale külla neil päevil, sest hinnad sinna olid tunduvalt odavamad. Käisin siis perekonnaga kuupäevad uuesti üle, et kas neile sobib. Ja siis, pereema avastas, et oli mulle valed kuupäevad öelnud. Vaatasin siis uuesti hindu ja piletid olid odavamad ja otsustasingi koju tulla. Sain endale head sõbrad ka järgi riia lennujaama sebitud ja puha. Ja siis mainisin perele uuesti, et olen otsustanud koju minna ja nendel kuupäevadel mis nad mulle ütlesid. Siis aga pereisa avastas, et nad olid taaskord kuupäevadega mööda pannud. Ja härra sattus paanikasse, et mis nüüd saab. Aga õnneks on meil tore naabrinaine, kes oli nõus need paar päeva appi tulema. Aga jah. Tsirkus mis tsirkus. :D Igatahes nüüd on kõik korras ja saan koju väikesele puhkusele.
Hea uudis nr 2 -  avastasin, et mul saavad esmased juhiload juulis läbi ja on tarvis ära teha libeda - ja pimedasõit. Kirjutasin siis oma autokoolile südantlõhestava kirja kuidas ma olen Iirimaa saarel lõksus ja, et ma ei pääse koju nii tihti. Et äkki on võimalik kuskile koolitustele mahutada, et saaksin oma päris load kätte lõpuks. Kiri oli üpris pikk ja hale. Ja lõpuks sain ka vastuse, et nad saavad mind kuskile vahele pressida. Juhhei.
Veider uudis nr 3 -  Mu pereema sai endale võimaluse töötada 9 kuud Manchesteris. Nad kolivad sinna ilmselt Juulis. Ja nad pakkusid mulle ka võimalust kaasa minna. Ja ma olen nüüd suht segaduses, kuna olin juba miskid väiksed plaanid pidanud, mida edasi teha. Ja nüüd on kõik sassis. Algne plaan oli siin perega suvi koos veeta ja siis sügiseks endale miski töö sebida kuni jõuludeni ja siis uuest aastast võib olla koju tagasi pöörduda. Aga nüüd, kui tahan iirimaale jääda, siis peaksin kohe tööd otsima hakkama. Või siis kui lähen inglismaale siis pean ikka aupairi staatuses edasi olema. Igatahes juhe on igatepidi kinni kiilunud ja pere ootab mu käest vastust juba see nädal. Ma kohe üldse ei taha asju nii kiiresti otsustada.
Veider uudis nr 4 -  St Patricu päev Dublinis oli minu jaoks suht pettumus. Ootasin suurt paraadi ja pidustust. Polnud see nüüd miski nii suur püha. Oli rohkem alaealiste oksendamispüha. Tänav oli ülejoonud noori täis, kes oksendasid ja kokku kukkusid. Ja oli ka hunnik narkootikumi üledoosis maasalamavaid noorukeid. Täiesti kohutav vaatepilt. Kõik toidukohtade wc-d olid oksendavaid lapsi täis. Ma lihtsalt ei või. Nii kole oli.
Halb uudis nr 5 -  Elan kohas nimega Donabate, mis on suht väike koht. Minu jaoks võrdeline väikelinnaga aga iirlaste jaoks on see küla. Igatahes, jalutasime tüdrukutega õhtul pubist koju. Meile haakisid sappa kaks pilves nolki. Hakkasid meilt kella küsima ja raha rongi jaoks. No mida iganes neile pähe tuli tarvis küsida. Nad ei jätnud meid rahule. Lõpuks üks sõbrants helistas oma pereisale, et too meile appi tuleks. Ja sel ajal kui ta helistas, krabas üks poistest mu sõbrantsi käekoti ja pani liduma sellega. Me siis jooksime kõik neile järgi. Aga nad saatanad olid kiiremad. Said plagama ja panid kuskilt üle aia. Helistasime kohe ka politseisse ja rääkisime oma loo. Lubasid 5 minutiga kohal olla. Kohale jõudis ka appikutsutud pereisa, kes mu sõbrantsi lohutama hakkas ja meid koju viia tahtis. Me jalutasime vaikselt kodu poole, kui kuulsime poisse aia taga lammutamas. Pereisa pani siis hooga üle aia ja sai ühe jõmmi kätte. Saime kätte ka käekoti. Aga teine jõmm pani rahakotiga minekut. Lõpuks jõudis kohale ka politsei. Tüüpiline. Ikka siis kui kõik juba möödas on. Järgmine päev läks mu sõbrants sündmuskohale tagasi, lootes, et poisid viskasid rahakoti ka sinna lähedale kuskile. Selle asemel leidis ta sealt mõlema poisi mobiiltelefonid. Niiet haledad röövlid olid need. Sõbrantsi rahakotis oli tol hetkel 15 eurot ja dokumendid. Aga meie saime nende mobiilid ja kogu info nende kohta. Haledad vargad. Haledad.
Aga olgu. Mina hakkan homme asju pakkima. Et saaks neljapäevaks kõik ilusti kokku ja koju! :D
Ootan kõiki külla, kes mind näha tahavad.
Kallid, musid paid. Ja ehk juba see nädalavahetus näeme! :D