Mida peavad minu silmad lugema??? Sellist lollust, et südame võtab pahaks. Küll on mõnel hea seal roosas majas oma suure palgaga elada, sel ajal kui lihtrahvas teeb tööd ja näeb vaeva, sest muidu tuleb ju veel armastus. Ja jumala eest, kes meist enam õhu ja armastusega ära elaks? Mitte keegi. Seni olen ma meie presidendi prouasse viisakalt suhtunud aga no ei, aitab sellest. Kuna intelligentsed inimsed sellist jama suust välja ei ajaks. Mis viga elada ilma vingumiseta kui mõnel on elutingimused ideaalsed.
Eelmine aasta leidsid aset mitmed riigitööliste streigid - õpetajad, päästjad, arstid. Ja mis kasu sellest oli. Mitte miskit. Minu lasteaiaõpetaja palk tõusis selle aasta alguses 6% kui ma õigesti arvutasin. Aga nüüd arvutage ise palju see teeb, kui su palk ei küündi isegi eesti keskmise palga tasandini. Selline 6 protsendiline palgatõus oleks märgatav kui minu palk oleks kuskil 10 000 eurot. AGa kuna mu palk nii kõrge ei ole, siis kaob see summa tahes tahtmata maksudesse ära. Võib olla kui nüüd panna see summa toidu arvele, siis jääb kätte ühe väikese toidukorvi suurune raha.  Mis ei ole ju iseenesest halb, kuna ma elan veel hetkel ühikas ja ei pea niipalju raha kuus välja käima. Aga nüüd oletame, et kui kool saab läbi ja aeg on ühikaga hüvasti jätta. MIs siis saab. Tartus arvestades üüre ja keskmisi kommunaale ja arvestan hulka veel oma telefoni ja internetiarve, siis mul jääks kuus kätte kuskil 50 eurot. Ja kuna mul on ka väike auto üleval pidada, siis läheb see bensurahaks.Niiet kokku ei jääks mulle söögiraha enam sentigi. Kas mitte pole tore? Aga noh, mis me siin kurdame. Vaatame asja rõõmsamalt küljelt. Ehk siis hakkab mu puusakont ka lõpuks paistma kui süüa ei saa. Ja väljaskäimised saab ära unustada ja ka alkoholi nt, sest see ju kahjustab tervist.
Igatahes, mina kui õpetaja ei saa endale rahaliselt ilmselt üldse kunagi ühikast väljakolimist lubada. Siis ei elaks ma ära.
 Mind ajab vahel närvi kui loen neid arvamusi, kus kirjutatakse, et eesti tudengid vańasti ei olnud nii äpud ja ei kurtnud nii palju ja läksid välismaale tööle jnejnejne. Aga vanasti olid ju isegi toetused ülikoolis suuremad. Õppelaenu maksis riik tagasi kui olid riigiasutusse tööle läinud. Välismaal veel oli ruumi uute inimeste jaoks. Nüüd on igalpool kriis. Kuhu sul minna on. Vihma käest räästa alla. Loomulikult ootab eestlane abi siiski oma riigilit, mitte võõralt riigilt. Koduriigist lahkumine on siiski viimane võimalus hinge sees hoida. Kui eesti riik enda inimeste eest ei hoolitse, siis ei hakka selle riigi iive enam iial tõusma. Las need paksmaod seal riigikogus siis tõstavad seda iivet ise. Lihtrahvas ei jaksa neid enam oma palgast ülal pidada ja annab alla. Loob pere soomes või kus neid riik toetab ja igal võimalikul viisil abistab. Nii kurb kui see ka poleks, siis ei mina ega ka tuhanded teised noored, ei näe oma tulevikku enam Eestis. Ole sa siin kui tahes kõrgelt haritud, siis mujal riigis kas või koristajana teenid sa kordi rohkem. Niiet jah, ma arvan, et varsti ei ole siin riigis enam kedagi virisemas ega kaeblemas. Kõik on läinud oma teed.  Ka päästjad. Kui riigikogus peaks kunagi tuli lahvatama, siis edu neile selle ise kustutamisel. Sest vaevalt selleks ajaks on kedagi kes neile appi tuleks. Nii et hakaku parem praegu endi hulgas seal vajalikke abilisi väljakoolitama. Ilvese proua annaks ilmselt arstiabi sel ajal kui reformikad tuld kustutaksid ja keskerakond tagaks neile tasuta transpordi reisimaks teise riiki taastusravisse.