õudukad

Jummel, täna nägin jälle öösel õudukat. Alates praktika algusest saadik näen lasteaia kohta metsikuid õudukaid. Ja ehmatan end öösel alati mingi 4-5 paiku ülesse ning tänan jumalat, et see oli kõigest uni. See praktika on osutunud tõsiselt närvesöövaks, kuna minult oodatakse nii palju ja ma ei tea kas suudan seda endast ka anda. Täna oli näiteks imeline päev. Kõik oli lihtsalt suurepärane. Sest ei kuule just tihti sellist asja kui juhendaja ütleb, et ei oleks midagi teisiti teinud. Seni on ikka suuremaid ja väiksemaid tähelepanekuid olnud. Aga sellist asja, kus kuuled, et said suurepäraselt hakkama kuulsin alles täna. Võimalik, et olen nüüd teise nädala lõpuks asja käppa saanud. Sest ausalt, mul ju pole eelnevat kogemust vanemate lastega olnud, kuna keegi koolis vussis mu eelmise praktika ära nii, et pidin taas sõimes praktika tegema. Ja leian, et hakkan vaikselt arenema ja jõuan ka rohkem mõelda kõigi laste peale. Mitte, et ma seda varem ei teinud, aga nüüd teen seda oskuslikumalt. Ja ma olin täna väga õnnelik, kui nägin, et lapsed sattusid minu planeeritud tegevusest õhinasse ja ei suutnud ära oodata kunas nad oma päris pusle teha saavad. Poisid karjusid suurest vaimustusest JESSSSS!:D

Ja nüüd on minu kord karjuda suurest rõõmust JESSSSS!!